blog image

Õpime koristama juba koolis!

Koristamine võiks olla üks osa koolipäevast, et tekitada harjumus koristada juba varasest lapsepõlvest. Siis tunduks koristamine lastele tavapärase ja normaalse tegevusena, mitte karistusena. Olen kohanud suhtumist nii koolides kui kodudes, kus lapsed eksimuse või halvasti käitumise eest pannakse koristama, lehti riisuma või leitakse mõni muu tegevus, mida lapsed tavapäraselt tegema ei pea. Ja seda eksimuse eest karistamise eesmärgil. Sedasi tekitame ise oma lastes tunde ja teadmise, et koristamine kui tegevus ei ole tavapäraselt nende ülesanne ja selle teevad ära emad, isad või koristajad. Mis omakorda tekitab kohati süüdimatu lohakuse ja hooletuse. Nagunii tuleb ju keegi ja koristab ära!

Eduka näitena võib tuua Jaapanis asuva Azabu Elementary kooli, kus õpilased puhastavad koolitundide järgselt ise oma klassi otsast lõpuni, pestes põrandad, võttes tolmu, puhastades lauad, tahvlid, kraanikausid. Samuti serveerivad lapsed ise söögi ning koristavad söömisjärgselt ruumi. Alustatakse juba kuue- või seitsmeaastaselt. Koolidirektori sõnul tehakse seda rõõmuga, kuna alustatakse juba varajases nooruses ning lastes ei ole tekitatud valet emotsiooni koristamisega seoses. Pigem on kõik väga elevil, kuna kodudes ise ei koristata ning ei osata isegi harja ja prügikühvlit korralikult kasutada. Alustatakse koristamise ABC-st.

Koristamine on Jaapanis üks osa õppeprotsessist ning valmistab lapsed ette iseseisvaks eluks, õpetab neile koostöö tegemist ning arendab sotsiaalseid oskusi, inimsuhteid, vastutusvõimet ning samuti on see kohustus oma kooli ja kogukonna ees. Kõige raskem koolidirektori sõnul ongi nende koolis õppivate võõramaalastega, kuna nemad ei ole selle tavaga harjunud. Jaapanis on see täiesti normaalne ja jaapanlastele omane koolitegevus.

Eestis on olemas omaette kursus "Koristamise ABC" ning selles osalevad tavaliselt keskea ületanud või eakamad inimesed, kes teenivad elatist puhastusteenindajatena. Koristamisel ja koristamisel on vahe. Inimesed õpivad koristama alles täisealisena, oskamata seda ka oma lastele edasi anda. Samas võiks juba rohujuure tasandilt alustada ning lastes juba esimeses kooliastmes koristamisharjumuse tekitada, lülitades enda klassi puhastamise kohustuslikuks koolipäeva osaks. See aitaks kasvatada teistega arvestavad  ja keskkonnast hoolivad kodanikud ning boonusena annaks kehalist koormust ja aitaks kokku hoida hulga koristusteenusele kuuluvat ressurssi, mille saaks omakorda investeerida näiteks kooli arengusse või laste huvitegevustesse.