blog image

Usinad töömesilased

Suur osa inimestest ei arva puhastusest kui eraldi tööstusharust mitte midagi. See ei ole prestiizne, sellest ei räägita, seda ei taheta ise teha, siia ei taheta tööle tulla, selle töö tegijat ei taheta näha-peaasi, et kõik oleks täiuslikult puhas! Koristajad peavad hiilima õhtupimeduses mööda seinaääri, peaasi on mitte inimesi häirida, sest inimestele ei pruugi meeldida koristaja välimus, nägu, käitumine, tolmuimeja hääl või puhastusaine lõhn. Rääkides oma tööst tuttavatega kohtan sageli suhtumist: “Ämbrid, tualetipotid ...hahah“ või “Näe aknapesijad tulevad“! Vaatan neid inimesi ja püüan ette kujutada kuidas nad istuvad kuskil lennujaama tualetis ilma tualetipaberita või veel hullem nad ei julge sinna minnagi, sest KORISTAJA ei ole seal käinud. Kuidas hotelli minnes ootab eelmisest külastajast maha jäänud laga ning vahetamata voodipesu. Rääkimata sellest, et paljudes kodudes on usinad töömesilased, ilma kelleta me elu enam ettegi ei kujuta! Mis me küll hakkaksime peale ilma puhastusvaldkonda tundvate ning seal töötavate inimesteta?

Maailm muutub kiiresti-uued arvutid, droonid, äpid, kuid endiselt loeme iga päev meediast artikleid epideemiapuhangutest ja tapjaviirustest. Sellest, kuidas peame hoolega käsi pesema ja desinfitseerima. Seega hinnakem rohkem ukselinkide, käepidemete, laudade ning tualettide tegelikke puhastajaid! Hinnakem neid, kes teie aknad kevadel särama löövad, et välja näeksite!

Aasta aastalt saavad ka eesti inimesed teadlikumaks professionaalsest puhastusest tänu entusiastlikele valdkonna patriootidele. Jõuame ka selles vallas Euroopasse asendades dressipükstest põrandapesulapi mikrokiudlapiga. :)

Jõudu meile ja teistele!