Koristusteenuse pakkumine on kinnitatud ja esimene koristuskord kokku lepitud. Nüüd tuleb läbi mõelda ka praktiline pool. Kas puhastusteenindaja pääseb hoonesse? Kus asuvad töövahendid? Millised pinnad tuleb töötajatel enne koristust vabaks jätta?
Koristusteenuse alustamine kontoris sujub paremini, kui need küsimused saavad vastuse enne esimest tööpäeva. Nii saab puhastusteenindaja keskenduda kokkulepitud töödele ning kontaktisik ei pea jooksvalt lahendama takistusi, mida oleks saanud ette näha.
Kuidas korraldada ligipääs ruumidele?
Kõigepealt tuleb kokku leppida, millisest uksest sisenetakse ja mis ajal on koristamine võimalik. Kui töö toimub varahommikul või õhtul, ei saa eeldada, et kontoris on alati keegi ust avamas.
Võtmete või läbipääsukaartide üleandmisel tasub fikseerida, kelle kasutusse need jäävad. Samuti peab olema selge, millised ruumid kuuluvad koristatava ala hulka ning kuhu sisenemiseks on vaja eraldi luba.
Valvesüsteemi kasutamise kord räägitakse läbi hoone vastutava inimesega. Vajalik ligipääsuinfo antakse üle kokkulepitud viisil. Lisaks tasub määrata kontakt, kelle poole pöörduda, kui kaart ei tööta või tavapärane sissepääs on suletud.
Mida enne töö algust koos üle vaadata?
Ruumide ühine ülevaatus aitab siduda koristusplaani tegeliku töökeskkonnaga. Põrandapindala ei näita, milline koosolekuruum on pidevalt hõivatud või millist kabinetti kasutatakse ainult kindlatel päevadel.
Ülevaatuse käigus tasub näidata:
- koristatavaid ruume ja teenusest välja jäävaid alasid;
- erinevaid põrandakatteid ning erihooldust vajavaid pindu;
- töövahendite hoiukohta ja veevõtukohta;
- jäätmete kogumiskohti ning väljaviimise teekonda;
- piiratud ligipääsuga ruume ja nende kasutamise korda.
Samuti on kasulik fikseerida olemasolevad kriimustused, kulunud pinnad ja vanad plekid. Nii on hiljem lihtsam eristada pinna varasemat seisukorda koristustulemusest.
Millised pinnad peavad koristamise ajaks vabad olema?
Töötajatele tasub enne teenuse algust selgitada, kuidas nad saavad koristamisele kaasa aidata. Dokumentidega kaetud lauda ei saa puhastada samal viisil nagu tühja pinda. Põrandale jäetud kastid võivad takistada ka lauaaluse koristamist.
Läbi tuleb rääkida, milliseid esemeid võib puhastamise ajal liigutada. Arvutite, ekraanide ja muu tehnika hooldust ei tasu eeldada tavakoristuse automaatse osana. Need tööd ja sobivad töövõtted lepitakse eraldi kokku.
Sageli piisab töötajatele lühikesest teatest koristuse aja ning vabaks jäetavate pindade kohta. Selge juhis aitab vältida olukorda, kus kokkulepitud töö jääb ligipääsu puudumise tõttu tegemata.
Kelle kaudu liiguvad küsimused ja muudatused?
Kontoris võiks olla üks peamine kontaktisik, kes koondab küsimused ja annab teenusepakkujale teada muutustest. Näiteks võib muutuda tööaeg, lisanduda koristatav ruum või jääda mõni ala ajutiselt suletuks.
Kui erinevad töötajad annavad puhastusteenindajale omavahel vastuolus olevaid juhiseid, võib tegelik töömaht hakata kokkuleppest erinema. Kontaktisiku kaudu saab otsustada, milline soov kuulub olemasolevasse plaani ja milline vajab lisakokkulepet.
Kasulik on määrata ka asendav kontaktisik. Nii ei jää vajalik küsimus lahenduseta ajal, mil tavapärane kontakt on puhkusel või koosolekul.
Mida pärast esimesi koristuskordi täpsustada?
Esimeste tööde järel tasub üle vaadata, kas ligipääs toimib ja koristusaeg sobib kontori tegeliku kasutusega. Mõni takistus selgub alles töö käigus. Näiteks võib õhtune koosolek kattuda koristusajaga või jäätmeruum olla vajalikul hetkel lukus.
Sellised tähelepanekud tasub kohe läbi arutada. Kui muudatus pannakse tööplaani kirja, ei pea sama küsimust igal koristuskorral uuesti lahendama.
TP Kinnisvarahoolduse siseruumide koristusteenuse tellimisel tasub töömahu kõrval läbi rääkida ka teenuse alustamise praktilised tingimused. Kui soovid oma kontoris koristusteenusega alustada, võta meiega ühendust ja arutame ruumide vajadused läbi.