Koristusteenus kontoris: mis on kontori kõige räpasemad kohad?
Koristusteenuse vajalikkus sõltub kontori iseloomust ja ruumide kasutuse intensiivsusest. Koristamise sagedus oleneb aga suuresti töötajate arvust. Mida rohkem on büroos inimesi, seda suurem on kontori puhastamise tarvidus. Samuti tuleb arvestada värvivalikuga – tolmu on kiiremini näha tumedamat tooni mööbli pealt, heledamalt tekstiililt hakkab see vähem silma. Lisaks tõmbavad teatud sünteetilised materjalid rohkem tolmu külge. Vilunud puhastajad on selliste nüanssidega kursis. TP Kinnisvarahoolduses teame hästi, kus on kontori kõige räpasemad piirkonnad ja oskame neile rohkem tähelepanu pöörata. Järgnevalt toome välja peamised alad, mis esmapilgul ei pruugi mustad tunduda.
Miks on kontori koristamine oluline?
Töötajad veedavad suure osa oma päevast kontoris nagu oma teises kodus, mis tähendab, et selle puhtustase on oluline. Korrastatud töökeskkonnas on töötajatel produktiivsem toimetada ja parem potentsiaalsete klientidega kohtuda. Pealegi levib puhtas kontoris vähem haigusi – mitmesugused bakterid ja viirused on pindadelt suuremas osas likvideeritud. Järelikult oleks mõistlik regulaarselt iga päev kontoriruume targalt korrastada, et säilitada ja tagada nende puhtus ning töötajate heaolu. Loe ka TP Kinnisvarahoolduse blogipostitust kontori süvapuhastuse kohta.
1. Köök – kraanikauss, kohvimasin, mikrolaineahi
Paljud uuringud on näidanud, et köök on kontori kõige räpasem ala. Ruumis on rohkelt asju, mis tõmbavad mikroobe ligi. Peamised mustuseallikad on mikrolaineahi, külmkapp, veekeedukann ja kohvimasin. Need on seadmed, mida kasutatakse tööl palju, ent paraku unustatakse koristada – pealtnäha on ju puhtad. Tegelikult on tähtis neid igapäevaselt pesta ja puhastada. Eriti tõhus oleks, kui kõik töötajad neid seadmeid ise pärast kasutamist puhastaksid ning kontoris oleks kokku lepitud kes ja millal puhastab masina sisemisi osi. Samuti on probleemne ala köögi kraanikauss, sest kõik pesevad seal oma räpaseid nõusid ja käsi. Mustus sealt aga nii lihtsalt veega alla ei lähe. Eelnimetatud kohti tuleks puhastada tugevamate puhastusvahenditega.
2. Tekstiil – pehme mööbel, vaibad ja kardinad
Salajasteks mustuseallikateks on erinevad tekstiilikatted – täpsemalt pehme mööbel, sh kontoritoolid, vaibad ja kardinad. Tekstiilikiud koguvad endasse hästi tolmu ja muud mustust, seega oleks vaja igapäevaselt nende eest hoolitseda ja teatud aja tagant sügavpuhastada. Ühtlasi näeb tekstiil niimoodi kauem ilusam ja uuem välja ning väheneb kontoris olevate mikroobide hulk. Eraldi peaks tähelepanu pöörama uksemattidele, sest need on enamasti rohkem määrdunud. Vaibalt ja mööblilt plekkide eemaldamise kohta saad lugeda TP Kinnisvarahoolduse blogist.
3. Töölaud – arvutiklaviatuurid, telefonid
Töölaud on samuti koht, mis on räpane ja äärmiselt mikroobiderohke. Suurem osa tööajast veedab inimene oma laua taga – ta töötab ja mõnel juhul ka sööb seal. Loogiliselt võttes on mikroobide hulk kõige suurem asjadel, mida tarvitatakse enim. Nendeks on arvutiklaviatuur ja hiir ning laua- ja nutitelefon. Viimast tuleks kindlasti igapäevaselt puhastada, sest telefoni näpitakse palju, kuigi peale vaadates see ei näi must. Ka klaviatuuri vahele kipub kogunema tolmu ja muud pudi, mis teeb selle kontori üheks räpasemaks seadmeks. Teatud aja tagant tuleks klaviatuurile teha suurem puhastus, et saada klahvide vahelt suurem mustus kätte.
4. Esik – ukselink, põrand
Arusaadavalt on esik/garderoob kontoriruumidest üks probleemsematest aladest. Kõik hoiustavad seal oma üleriideid ja välisjalanõusid, mis teeb selle automaatselt räpaseks piirkonnaks. Esikupõrandat tuleks olenemata aastaajast regulaarselt pesta ja pühkida, sest antud pind korjab mikroobe. Poriste ilmade korral on hooldusvajadus veelgi suurem. Ühtlasi on kontori välisukse link suur mikroobimagnet. Kõik töötajad ja kliendid nii sisenedes kui ka väljudes haaravad sellest kinni ning jätavad sellele oma kätel oleva mustuse. Seega peaks ukselinke igapäevaselt desinfitseerima.
5. WC – kraanikauss, ukselingid, WC pott
Mõistetavasti on WC piirkond kontoris , mida tuleks hoolikalt korrastada. WC-s tuleks kindlasti pesta põrandaid, kraanikausse ja WC potti, sest need koguvad ruumis kõige rohkem pisikuid. Ka selle ruumi koristamisel ei tohi unustada ukselinke ja lambilüliteid, mis võivad kohati olla isegi mustemad kui WC poti prill-laud. WC puhtus on oluline, sest see mõjutab suuresti kontori kogu hügieeni.
6. Aknad ja nende ümbrus
Aknaid ja nende ümbrust tuleks samuti regulaarselt pesta. Need ei ole küll kontori kõige mustemad kohad, ent nende räpasust on visuaalselt hästi näha. Näiteks läbi päikesevalguse paistavad kiirelt silma näpujäljed klaasil. Kui aknalaual asetsevad taimed, siis võib nendest välja pudeneda nii mulda kui ka lehti. Aknaid ei pea küll igapäevaselt pesema, aga siiski regulaarselt. Loe lähemalt soodsama aknapesu ning aknapesu tellija näpunäidete kohta. Aknalaudasid, -raami ja linke oleks hea igapäevaselt korrastada, nii näeb kontori üldpilt korras välja.
Mida saab teha töökollektiiv, et hoida kontoriruume puhtana?
Lisaks koristusteenusele peaks puhtuse hoidmisele kaasa aitama kõik kontoris toimetavad töötajad. Kui igaüks annab oma väikese panuse korrashoidu, näiteks peseb põrandalt ära oma porised jalajäljed või aeg-ajalt puhastab köögi kraanikaussi, siis on kontori üldpilt silmnähtavalt ilusam ja kahtlemata ka tervislikum. Kontoripindade hooldamise tagajärjel on töökollektiivil endal kontoris hubasem olla, mille tulemusel saab ka rohkem tööd tehtud. TP Kinnisvarahooldus tõi välja paar kavalat nippi, kuidas hoida kontoris jooksvalt puhtust.
1. Pane seadmete külge kasutusjuhendid
Nii on kõigile selge, kuidas vastavat seadet kasutada ja hooldada. Ühtlasi hoiab see kontori üldist hügieeni paremas korras. Eriti tuleb see kasuks köögimasinatega, näiteks kohvimasin ja mikrolaineahi. Näiteks veendu, et kohvimasinas on vett ja kohviube. Pärast kohvimasina kasutamist puhasta mustaks läinud alad.
2. Kirjuta üles töötajatele suunatud lihtsad meeldetuletused
Jäta probleemseks ostunud alade juurde sildikesi vajalike juhistega. Näiteks pane külmkapi peale meeldetuletus, et hallitanud ja halvaks läinud toidud tuleks esimesel võimalusel visata prügikasti. WC-s tuleta inimestele meelde, et nad peseksid oma käsi. See tegu vähendab märkimisväärselt mikroobide hulka kontoris.
3. Korralda teatud ajavahemiku tagant kontoritalguid
Näiteks kord kuus. Talgute raames saavad kõik midagi väikest koristada – lambid, klaasid, uksed, oma arvutilauda jne. Nii saab kontor kiirelt puhtaks ja töötajatel on võimalik omavahel tööväliselt aega veeta.
4. Jaga vastutust
Igapäevaselt võiks keegi olla n-ö korrapidaja. See isik jälgib, et kontoris ei oleks suuremat korralagedust ja ilmnemisel likvideerib selle. Kui vastutus langeb ühele inimesele, siis on korrahoidimise tõenäosus suurem. Vastasel juhul – kui ei ole korrapidajat – võib tekkida kollektiivne vastutamatus ehk töötajatest ei võta keegi vastutust enda peale, vaid loodab kellelegi teisele.
5. Rääkige ja leppige kollektiiviga kokku reeglid
Reeglite täitmise eest vastutab iga inimene ise. Näiteks tuleb oma tööpind ise hoida sellises korras, et koristustiim saaks seda probleemideta puhastada. Nipi eesmärk on nii koristustiimi tööd kergendada kui ka kontori üldmulje paremaks muutmine.
6. Varusta kontorit vajalike pesuvahenditega
Näita ja tutvusta puhastusvahendite asukohta oma töötajatele, et nad saaksid vajadusel neid ise kasutada. Aseta tooted lihtsasti leitavatesse kohtadesse, et kollektiivil oleks neid mugav võtta.
7. Hari ja informeeri töökollektiivi kontori hügieeni hoidmise teemadel
Kutsu spetsialist rääkima – näiteks kuidas tuleks kontorit efektiivselt koristada, mida tuleks koristamise juures silmas pidada, mis piirkonnad lähevad kiirelt mustaks ja milliseid pesuvahendeid tuleks kasutada. Teadlik kollektiiv hindab sel juhul koristamise vajalikkust rohkem.