Kas plaanis on ehitustööd? Loe lähemalt, kuidas teostada ehitusprahi äravedu
Ideaalse kodu või hoovi puhastamise, samuti renoveerimise, kolimise või üldehituse käigus ei saa üle ega ümber ehitusprahist. Selle tekkimine ja äravedu on osa protsessist, millega peab majaomanik või töövõtja ehitusel arvestama. Ehitusprahi äravedu jäätmejaama või teise vastavasse asutusse viimine on oluline, sest jäätmete ebaseaduslik käitlemine on kriminaalkorras karistatav. Ühtlasi teeme loodusele teene, kui lisame juurde keskkonnasõbraliku mõtlemise – vähem pakendit, ehitusjäätmete sorteerimine ja ökonoomsemate materjalide eelistamine. Järgnevalt toome välja, mis ja millest ehituspraht tekib ning kuidas ehitusplatsi mõistlikult koristada. Samuti kirjutame, kuidas ehitusprahi äravedu teostada.
Mis on ehituspraht ja kuidas see jaguneb?
Ehitusprahi alla lähevad kõiksugused jäätmed, mis on ehituse ajal või lõpul suunatud äraviskamisele. Näiteks tekib tööde käigus kõige enam pakendi- ja viimistlemisjääke, kuid tuleks arvestada veel järgneva ehitusprahiga:
- Plastjäätmed (kile, penoplast, plastaknad jm ehitusplast)
- Puitjäätmed (saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit, laastplaadid ja vineer)
- Metalljäätmed (sh torud, kruvid, must- ja värviline metall)
- Mineraalsed jäätmed (ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas)
- Ohtlikud jäätmed (elektroonika, eterniit, värvid, lakid, liimid jm kemikaalid)
- Aia- ja haljastujäätmed (oksad, niidetud muru, lehed, haljastusest ülejäänud muld)
Paremaks ja ohutumaks prügi käitlemiseks liigitatakse jäätmed vastavalt nende omadustele erinevatesse rühmadesse. Jäätmeseadus eristab tava-, püsi-, biolagunevaid, ohtlikke ja olmejäätmeid. Jäätmed, mis läbivad taaskasutamistoimingu, ei kuulu prahi alla. Loe täpsemalt jäätmeseadusest.
1. Tavajäätmed
Tavajäätmete koosseisus on jäätmed, mis ei ole ohtliku mõjuga. Siia rühma kuuluvad näiteks paljud remondi- ja ehitusprahid – värvirullid, maalriteip, plaadid, tapeet, aknad, uksed, kipsplaadid, klaas, tellised, torud, lakitud ja värvitud puit; samuti ka biolagunevad jäätmed, pakendid, pandipakendid, tekstiilid, vanapaber ja plastid.
2. Püsijäätmed
Püsijäätmed on tavajäätmed, mis looduses ei reageeri ega põle. Seega ei saasta need keskkonda ja ei ole inimese tervisele kahjulikud. Antud kategooriasse kuuluvad mineraalsed materjalid – kruus, kivid.
3. Biolagunevad jäätmed
Biolagunevad jäätmed lagunevad looduses – toidujäätmed, papp, paber, sh salvrätid ja majapidamispaberid.
4. Ohtlikud jäätmed
Ohtlikutel jäätmetel on kahjulik toime keskkonnale, inimesele või varale. Ohtlikud jäätmed on patareid, akud, rehvid, eterniit, elektroonika, säästupirn ja LED-lamp, kemikaalid, näiteks puhastusvahendid.
5. Olmejäätmed
Olmejäätmed tekivad enamjaolt kodumajapidamises; neil on samalaadne koostis ja sarnased omadused. Sinna alla lähevad näiteks määrdunud ja katkised riided, jalanõud, samuti toidulisandid, kosmeetika, tühjad pastapliiatsid, suitsukonid, klaasikillud jne.
Millest tekib ehituspraht?
Arusaadavalt oleneb ehitusprahi maht ehitustöödest – täpsemini projekti eesmärgist, selle pikkusest ja mahust. Pealiskaudsema kodu- või hoovipuhastuse käigus võib kogu praht ära mahtuda ühte 150 liitrisesse prügikotti, seevastu põhjalikumal renoveerimisel või uusehitise rajamisel peab jäätmete jaoks tellima eraldi konteineri. Mõistlik oleks enne ehitustöid selle aspektiga arvestada.
Peamiselt tekib ehitusprahti pakendijääkidest. Kõiksuguste ehitusasjade ostmisel tuleb arvestada pakendiga. Ühtlasi tuleb arvestada töötlemis- ja viimistlusülejääkidega – alati jääb mingisuguseid materjale ja tooteid, nagu värvid ning liimid, ehitusest üle. Renoveerimisel lisanduvad prahi hulka ka vana materjal ja kola, mida ei taheta alles jätta.
Koristusnipid ja ehitusprahi äravedu
Kõige efektiivsem on ehitusplatsi koristada paralleelselt töödega – näiteks visata ära pakendid, mida ei ole vaja. Nii ei teki kuhugi suuremat segadust ja üldpilt näeb puhtam välja. Samuti on korrastatud ehitusplatsiga tagatud ohutum töökeskkond, sest korralageduse tõttu võib juhtuda õnnetusi.
Planeeri enne ehitustöid, palju materjale ning muid ehitusasju kulub – sellega vähendad ülearuse prügi tekkimist. Ühtlasi eelista ökonoomsemaid ja loodussõbralikumaid materjale, viimistlus- ning puhastustooteid. Looduslikest puhastusvahenditest saad lugeda TP Kinnisvarahoolduse blogist.
Mõtle varakult, kuhu ehitusprahi paned, kuidas toimub selle äravedu ning kui suurt konteinerit on üldse tarvis tellida. Vastasel juhul võib juhtuda, et ei leita kiirelt vastavat teenusepakkujat. Ehitusprahi sorteerimine või mitte sorteerimine on töövõtja enda otsustada. Odavam variant on ehituspraht vastavalt jäätmetüübile ise sorteerida (näiteks ohtlikud, puit-, metall-, plastjäätmed eraldi), sest siis ei tee seda vastav asutus. Kallim võimalus on tavajäätmed kõik ühte konteinerisse segamini visata. Ohtlikud jäätmed tuleb ikkagi panna eraldi. Kui konteiner saab täis, siis transporditakse see jäätmejaama. Ehitustööde järgselt pese ära põrandad ja seinad, vajadusel ka laed. Eemalda suurtelt pindadelt ja kitsmatest kohtadest, näiteks radikate vahelt, tolm, liimijäägid ning muud plekid. Samuti ära unusta õhutada ruume. Uuri konteinerteenuse/prügiveo äraveo kohta TP Kinnisvarahoolduse kodulehelt ning täida ära kontaktivorm, kui soovid ehitusprahi äraveoga abi.